Infopäev 05.05.2006

Kriminaalhoolduse ja hoolekande koostöövõimalused riskigruppide puhul.
Kohtutäiturite tegevus ja põhimõtted täitekohustuste menetlemisel

Tallinn
05.05.2006

Algus kell 10.00, lõpp kell 14.00

Infopäeva juhatas: Imbi Eesmets, Tallinna Hoolekande Keskuse tegevjuht

Protokollis: Kaspar Sild, Tallinna Hoolekande Keskus

Võtsid osa:

Aleksandridis, Dionysios Alexios	Tallinna Sotsiaaltöö Keskus
Fjodorova, Ljudmilla	Harju Maakohtu KrHO
Heinmaa, Karmen	Põhja-Tallinna SHO
Kadak, Mati	Kohtutäiturite Täiskogu
Kameneva, Maaris	Pirita SHO
Kolobova, Tatjana	Lasnamäe SHO
Krais, Maarja	Tallinna Sotsiaaltöö Keskus
Lall, Eve	Tallinna vangla
Lees, Kaidi	Ämari vangla
Lilienberg, Inga	Ämari vangla
Lääts, Terje	Põhja-Tallinna SHO
Nei, Natalja	Lasnamäe SHO
Polatova, Elena	Harju Maakohtu KrHO
Saarepera, Riina	Tallinna vangla
Salekešin, Maris	Harku vangla
Schmidt, Ülle	Tallinna Hoolekande Keskus
Stahlman, Atali	Murru vangla
Tamm, Merili	Kristiine SHO
Vaik, Vivian	Lasnamäe SHO
Veensalu, Helen	Lasnamäe SHO

1. SISSEJUHATUS – Imbi Eesmets, THK tegevjuht

2. VÄIKE KEVADKONTSERT  (esines Lemme-Getter Metsala)

OSALEJATE TUTVUSTAMINE

3. ETTEKANNE –  Kohtutäiturite tegevus ja põhimõtted täitekohustuste menetlemisel.

Mati Kadak, Kohtutäiturite Täiskogu juhataja

Kohtutäiturid (edaspidi KT ) on al. 2001 aastast sarnaselt notarite ja  vandetõlkidega isemajandavad vaba kutse pidajad  s.t. kohtutäitur ei ole ei ettevõtja ega riigiametnik.

Kohtu tööpiirkonna KT tegevuse järele valvab maakohtu esimees, kõigi KT tegevuse järele justiitsminister.

Hetkel tegutseb Eestis 48 KT. (Tallinn-Harju, Lääne, Ida ja Lõuna piirkond)

KT on oma büroo (Bürood: http://www.just.ee/4263 ), kus ta tegutseb oma nimel ja vastutusel. Riskide maandamiseks peab KT olema sõlmitud vastutuskindlustus. Põhilised ametitoimingud ja otsused teeb ta isiklikult. KT on kohustuslik vastuvõtuaeg büroos 2 x 4 tundi nädalas.

Oma tegevuses lähtub KT: 1.KOHTUTÄITURI SEADUSEST (http://wlex.lc.ee/list/KTS.htm)

2.TÄITEMENETLUSE SEADUSTIKUST (http://wlex.lc.ee/list/TMS.htm)

KT sundtäidab täitedokumente. (Täitedokumentide nimekiri : http://www.just.ee/4259)

KT peab täiteteate võlgnikule kätte toimetama allkirja vastu väljastatava tähtkirjana (kullerid.).

Kui klienti ei saada kätte, võib 3 päeva pärast täiteteate jätta postkasti.

Kohtutäituri tasustamist reguleerib KT SEADUSE 4. peatükk. KT tasud on kehtestatud kindlate summadena (teatud juhtudel ka tunnitasuna), millele lisandub käibemaks. KT tasu maksab võlgnik ja see nõutakse sisse koos võla põhisummaga.

KT tasud on proportsionaalses seoses sissenõutava võla suurusega. Alates 01.01.06.a.lisandub täiteasja alustustasu.

Kui klient tasub võla 10 päeva jooksul, täiteteate kättesaamise päevast, maksab ta 50 % KT tasust ja täiteasja alustustasust. Kui võlg ei ole likvideeritud 10 päeva jooksul on KT õigus arestida kõik kliendi pangaarved peale ühe (igakuise elatusmiinimumi kättesaamiseks).

Mittearestitava elatusmiinimumi suurus on 3000 EEK. Kui arvele on jäetud sellest väiksem summa, peab klient pöörduma avaldusega KT poole.

Lisaks arvestatakse elatusmiinimumi 1000 EEK iga lapse kohta, kui klient esitab vastavasisulise tõendi.

Kliendil on võimalus saada pangalt väljavõte, milliste KT maksed on kinni peetud.

Pensioniseadus lubab KT pensionist kinni pidada 50 %, olenemata pensioni liigist.

Arestimisega seotus riigipoolne esindaja on Tartus asuv Raamatupidamiskeskus.

KT määrab kindlaks ka kliendile kuuluva vara väärtuse, kui kohtu poolt on lisaks rahatrahvile määratud varaarest.
KT SEADUS keelab kohtutäituril tegemast kokkuleppeid kohtutäituri tasu suurendamiseks või vähendamiseks, puuduvad ka kohtutäituri tasust vabastamise alused (s.t.KT ei ole seaduslikku alust arvesse võtta võlgniku sotsiaalset tausta.).
Kokkuleppeid maksete peatamise, maksegraafikute jms. osas saab teha vaid klient ise kokkuleppel võla sissenõudjaga. Iga võla sissenõudja valib endale ise KT.

Liiklustrahvidega tegelevad teatud KT-d.

Täitedokumentide menetlemine on salastatud menetlus ning sellega seotud dokumente ei väljastata kolmandatele isikutele. Inimene ise saab oma täitemenetlusi näha internetipanga või ID-kaardi lugeja abil portaalis X-tee ( http://x-tee.riik.ee/portaal/ )

Justiitsministeeriumilt saab taotleda Täitemenetluste andmeregistri kasutamise võimalust (omavad nt. KaPo, KrHO)

Töötasu arestimise korral saab tööandja KT poolt töötasu arestimise akti.

(Arestitava töötasu isearvutuv tabel: http://www.just.ee/21937)

KT ametitoiminguid saab klient vaidlustada kaebusega KT endale.

Kui klient ei ole KT otsusega kaebuse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta nõus, saab ta selle otsuse peale edasi kaevata kohtusse.

KT on vastava eksami sooritamisel õigus tegutseda ka pankrotihaldurina.

Kui klient ei ole asunud täitekohustust täitma ja tema pangaarvetel puuduvad maksevahendid, kuid klient omab vallasvara või kinnisvara, kuulutatakse välja eraisiku pankrot ja siis tegeleb kliendiga pankrotihaldur.(http://pankrotihaldurid.eer.ee/pankrotihaldur/Welcome.do)

Täitemenetluste aegumistähtaeg on 30 a.

Elatisraha (alimendid) väljamõistmisega tegeleb kohus ja maksekohustuse sätestab kohtuotsus. Kui kliendil puuduvad KT täitemenetluse täitmiseks arestitavad pangakontod ja vara , siis mittelegaalselt teenitavate sissetulekute uurimiseks ja tõendamiseks peaks elatisraha mitte saav isik pöörduma abi saamiseks Politsei (uurija) poole.

Rahatrahvi asendamiseks arestipäevadega peab sissenõudja e. trahvi tegija esitama vastavasisulise avalduse kohtutäiturile, KT esitab taotluse kohtule ning lõpliku otsuse teeb kohus. Kui kohus rahuldab taotluse, tasub KT tasud võla sissenõudja.

4. ETTEKANNE –  Kriminaalhoolduse ja hoolekande koostöövõimalused riskigruppide puhul.

Ljudmilla Fjodorova, Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakond

Kriminaalhooldus tähistas 01.mail 2006.a oma 8 sünnipäeva. Tallinna ja Harjumaa piirkonda teenindab Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakond (http://www.kohus.ee/17991 ), asukohaga Tartu mnt.85 (hoovis).

Töötajaid hetkel 61. Klientide arv ca 2500 s.t. igal KrH keskmiselt 50 hooldusalust.

Alates 2004 a. koosneb KrHO  5 talitusest :

Käitumiskontrolli I talitus – peamisteks klientideks roolijoodikud

Käitumiskontrolli II talitus – peamisteks klientideksvägivallaprobleemiga isikud

Noortetöö talitus – alaealised ja kuni 24.a.kliendid

Vanglast vabanenute talitus – ennetähtaegselt vanglast vabanenud isikud

ÜKT talitus – isikud, kellele on alternatiivkaristusena määratud ÜKT

Kriminaalhooldaja (edaspidi KrH) tööd reguleerivad peamised õigusaktid on:

( http://www.kohus.ee/4457 ).

Klienditöös lähtub KrH kohtuotsusest või kohtumäärusest (ennetähtaegse vabanemise puhul).

KrH saab kohtuotsuse/määruse 3  tööpäeva jooksul. KrHalusele saadetakse tema poolt antud aadressile kutse, ilmuda 5 tööpäeva jooksul KrH juurde. Kui Hooldusalune ei ole esimesele kutsele reageerinud, saadetakse välja 2.kutse.

Ajaliselt on KrH alusel aega ca 1 kuu ilmuda KrH juurde, enne kui KrH pöördub erakorralise ettekandega kohtu poole.

Kui isik katseaja nõudeid rikub, koostab kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande kohtule, kes otsustab katseaja tingimuste muutmise või muutmata jätmise. Kohus võib pöörata karistuse täitmisele, pikendada katseaega või määrata täiendavaid lisakohustusi.

Esimesel kohtumisel informeeritakse KrH alust katseajaks määratud kohustuste ja nende mittetäitmise tagajärgede kohta. KrH ei ole kohustust klienti otsida.

Kriminaalhooldusalune peab täitma talle esitatud nõudeid ning lisaks võib kohus määrata isikule katseajaks (18-36 kuud) lisakohustused (http://www.kohus.ee/7559).

Lisakohustusena võib määrata ka KT täitemenetluste täitmiskohustuse nt. millised võlad tuleb likvideerida katseaja lõpuks, kohustusliku maksesumma suurus ühes  kalendrikuus jne.

KrH kliente väga raske motiveerida täitemenetlusi täima.

Isiku ennetähtaegseks vabastamiseks esitab kinnipeetav läbi vangla juhtkonna ennetähtaegse vabastamise taotluse. KrH annab kliendi kohta omapoolse hinnangu ning lõppotsuse taotluse rahuldamise või mitterahuldamise kohta teeb kohus.

Iga KrHO arvele võetavale kliendile teostatakse riskihindamine, et määratleda antud kliendi jaoks kõige kriitilisemad (eluase, krimin.riskid, sõltuvused jne.).

Praktiliselt kõik ennatähtaegselt vanglast vabanenud vajaksid psühholoogilist nõustamist, kuid   KrHaluseid on raske motiveerida seda teenust kasutama. Samuti on raskusi sõltlaste  motiveerimisega erialaspetsialisti juurde minema. Kohtul on võimalik need lisada katseaja lisakohustustena.

Hooldusaluse ja KrH kohtumiste arv on erinev (olenavalt kliendist) 1 – 4 korda  kuus.

KrHO ei oma hetkel ligipääsu Siseministeeriumi  registrisse , nägemaks kas KrH alune on sattunud arestimajja ning arestimajadest ei jõua teave KrHO.
KrHO viiakse läbi erinevaid projekte, sotsiaalprogramme:

”Paremaks läbi seikluse” – noortele

2 sotsiaalsete oskuste omandamise programmi

”Eluväärtuste kasvatusprogramm”- vägivallaprobleemidega klientidele

Peresuhete hoidmise ja taastamise programm

”Vägivallast vabaks”
KrH teeb palju koostööd vanglate, SHO ja teiste organisatsioonidega toimub isikute tasandil.

KrHO ja SHO koostöö oli parem, kui KrHO olid linnaosade järgi.
LOV SHO töötaja peab oskama pistelise kontrolli puhul öelda, millisel kuupäeval ja miks ta registrist konkreetse isiku andmeid vaatas.

KrH  aitab vajadusel klienti dokumentide taotlemisel. ennetähtaegset vabastamist taotlev isik  peab omama kehtivat dokumenti.

2006.a. kaotati vanglates ära passiametniku ametikoht. Oma dokumenteerimise algatamiseks võib kinnipeetav ise pöörduda vangla SHO poole.

Seoses seadusandlike muudatustega võivad kinnipeetavate dokumenteerimine alused muutuda alates 01.07.2006.a.

Tugiisikutena saab KrH kasutada vabatahtlikke.

Käendaja – on asutus või isik kes on nõus tingimisi karistatu käendusele võtma või kes kohtu poolt käendajaks määratakse.

KrH on võimalus taotleda erakorralise ettekandega kohtult katseaja pikendamist kuni 1 a.

Isik ei saa ise endale kriminaalhooldust taotleda, see peab olema kohtu poolt määratud.

ET vabanenud ja KrH katseajale määratud isikul on sotsiaalse toimetuleku seisukohalt oluline eelis (järelevalve 1 -2 a. jooksul), võrreldes tähtajaliselt vabanenud puudulike sotsiaalsete oskustega vabanenuga.

Paljud KrH alused ei oel huvitatud legaalsest tööst, seoses täitekohustustega. Töötavad nn.mustalt.

KrH ei saa teha erakorralist ettekannet, kui hooldualune ei tööta ja ei oma sissetulekut.

KrH saab aidata KrH alusel tööd otsida (ajalehed, IT). Koostada CV. Vajadusel suhelda TTA ja

Tööandjatega (minna töökohta kaasa.).

Kohustust tööotsingul aidata ei ole.

5. RINGKÄIK REHABILITATSIOONIKESKUSES, THK TEENUSTE TUTVUSTAMINE