Infopäev 26.01.2007

Tallinn 26.01.07

Algus kell 10.00, lõpp kell 13.30

Infopäeva juhatas: Imbi Eesmets, Tallinna Hoolekande Keskuse tegevjuht

Protokollis: Kaspar Sild, Tallinna Hoolekande Keskus

Võtsid osa:

Aleksandridis, Dionysios	Tallinna Hoolekande Keskus
Buht, Signe	Kesklinna LOV SHO
Jegorova, Anne	Lasnamäe LOV SHO
Kaasik, Maarit	Lääne-Tallinna Keskhaigla, Sõltuvusravikeskus
Kangur, Jaanus	Tallinna vangla
Kivisaar, Kaidi	Murru vangla
Koort, Katrin	Tallinna Kiirabi
Kruuk, Eevi	Kesklinna LOV SHO
Lall, Eve	Tallinna vangla
Mikkin, Mai	Lääne-Tallinna Keskhaigla, Sõltuvusravikeskus
Mälk, Ele	Murru vangla
Parksepp, Sirje	Harju Maakohtu KrHO
Pashkovskaja, Tatjana	Tallinna Sotsiaaltöö Keskus
Punder, Silvi	Kristiine LOV SHO
Raid, Tiiu	Haabersti LOV SHO
Salekešin, Maris	Harku vangla
Schmidt, Ülle	Tallinna Hoolekande Keskus
Tarandi, Triin	Tallinna vangla
Toompuu, Andrus	Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
Vallsalu, Kristel	Harju Maakohtu KrHO
Vesik, Eda	Tallinna Sotsiaaltöö Keskus

1. SISSEJUHATUS – Imbi Eesmets, Tallinna Hoolekande Keskus, tegevjuht

OSALEJATE TUTVUSTAMINE

2. ETTEKANNE –  Tallinna vangla sotsiaalosakond. http://www.vangla.ee/tallinn

Jaanus Kangur, Tallinna vangla, Sotsiaalosakond, juhataja

25.01.07.a. tähistas Eesti vanglate süsteem oma 88.aastapäeva.

Ehitusjärgus on Viru vangla, planeerimisjärgus uus Tallinna vangla (Maardus).
Tallinna vanglal on alates jaanuarist 2007 uus direktor, uus on ka SO juhataja.

Tallinna vangla Sotsiaalosakonna juhataja Jaanus Kangur´i jaoks on SO töö korraldamisel olulisteks märksõnadeks:

• meeskonnatöö arendamine
• mitterahaliste vahendite kasutamine töötajate motiveerimiseks (koolitused, paidlikum tööaeg)
• võimalikult laiapõhjaline koostöö vanglaväliste institutsioonidega ja organisatsioonidega

Sotsiaalhoolekandesüsteemi jaoks suurimaks muudatuseks Vanglate süsteemis

on jaanuarist 2007 jõustunud Vangistusseaduse muudatus ennetähtaegse kinnipidamiskohast vabanemise osas.
Kuni 2007 aastani oli ennetähtaegset vabastamist võimalik taotleda peale 2/3 kohtu poolt määratud karistusaja ärakandmist ning aluseks oli kinnipeetava isiklik avaldus ning eelduseks garanteeritud vabanemisjärgne elu –ja töökoht.

Alates jaanuarist 2007 on kõigil kinnipeetavatel peale 2/3 karistusaja möödumist automaatselt õigus ennetähtaegsele vabastamisele, kinnipeetava isiklik avaldus ei ole enam vajalik.

Vangla esitab ise kohtule isiku ennetähtaegse vabastamise taotluse koos riskihindamise komisjoni ettekandega. Garanteeritud vabanemisjärgne elu –ja töökoht ei ole enam nõutav, isik vabaneb reeglina  kriminaalhoolduse (KrH) alla.

Isiku ennetähtaegse vabastamise taotlusele lisatava riskihindamise ettekande kohtule koostavad 4 spetsialisti: sotsiaaltöötaja, psühholoog, meditsiinitöötaja ja sisejulgeoleku töötaja.

Uuendusena on vanglasüsteemis veel kavas käivitada paljudes EU riikides toimiv, elektroonilise järelevalve alla vabanemise võimalus.
Sellist vabastamist saab taotleda kinnipeetav, kelle ennetähtaegseks vabastamiseks vajalik 2/3 karistusajast ei ole veel ära kantud.

Elektroonilise järelevalve all olev isik on KrH all ja sisuliselt koduvangistuses.
Tohib käia tööl või koolis, liikumise marsruut ja kellaajad on fikseeritud ja limiteeritud. Marsruudi või kellaaegade rikkumise puhul võib isiku politsei kaudu tagaotsitavaks kuulutada.
Erandolukordadest (n.kiirabi väljakutse jms.) peab isik teavitama telefoni teel.
Selliste erandolukordade fikseerimiseks (24h) on üle Eesti telefonivalvesse planeeritud üks kriminaalhooldusametnik.

Selline muudatus Vangistusseaduses suurendab märgatavalt KrH alla vabanevate kinnipeetavate hulka ja sellega seoses ka sotsiaalhoolekande teenuseid vajavate isikute hulka ühiskonnas.

Probleemid:

• isikud, kellel puudub EV kehtiv elamis-ja tööluba. Vabanemistõend isikuttõendava dokumendina (kehtivusajaga 6 kuud) ei ole ametiasutustes aksepteeritav, kuna isikul puudub EV viibimiseks seaduslik alus. Elamis-ja tööloa taotlemine võib väldata kuni 6 kuud.
• suureneb öömaja ja toetatud eluaseme teenust vajavate isikute arv
• suureneb sotsiaaltoetuse (vabanenu-töötu-kodutu) taotlejate arv

(2006.a. viidi vanglates vanglate sotsiaaltöötajate kaasabil läbi küsitlus ja teostati selle baasil uurimus 2007.aastal ennetähtaegselt vabanevate kinnipeetavate hulgas, eesmärgiga selgitada välja EV piirkondade lõikes vabanevate isikute vabanemisjärgsed põhiprobleemid.)

Samas peaks pikemas perspektiivis kinnipeetavate arvu vähenemine vanglates soodustama kinnipeetavatega tegelemise efektiivsust (erinevatesse programmidesse kaasamine) kinnipidamisperioodi vältel.

2007.aastasse on planeeritud ka sõltuvustevaba osakonna avamine Tallinna vanglas.

Koolihariduse omandamine Tallinna vanglas.

Tallinna vanglas on õpetajateks Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi (TTG) pedagoogid. Vabanenul on  võimalik jätkata haridusteed TTG ja võimalusel isegi samade õpetajate käe all.

Väljaspoole Tallinna vabanevate isikute puhul saab vangla haridustöötaja võtta kinnipeetava soovil ühendust kinnipeetava elukohajärgses KOV asuva Täiskasvanute Õhtukooliga.

Tallinna vangla meditsiiniosakond.
Vanglal ei ole seaduslikku õigust ega alust isiku kinnipidamiseks kinnipidamisasutuses, kui isikule määratud karistusaeg on lõppenud, olenemata isiku tervislikust seisundist.
Meditsiiniosakond võtab võimalusel ühendust kinnipeetava elukohajärgse KOV-ga, leidmaks isikule vabanemise järgselt vajalikud teenused või raviasutus.

Koolitused ja programmid kinnipeetavatele.

Lisaks vanglasisestele programmidele/koolitustele peaks kaasama koolitajatena ka erinevate seotud valdkondade esindajaid, et viia  kinnipeetavad  paremini kurssi erinevate seadustega, sotsiaalhoolekande ja tööturuvõimalustega, EV kodanike õiguste ja kohustustega jne.

3. ETTEKANNE – Hoolekandeteenused Tallinnas 2007.aastal.

Andrus Toompuu, Tallinna Sotsiaal-ja Tervishoiuamet, peaspetsialist

http://www.tallinn.ee/est/g25/

Kuni aastani 2007 ostis Tallinna linn öömaja(varjupaiga) operaatoriteenust erinevatelt MTÜ-delt.

Alates 01.jaanuarist 2007 on Tallinnas 2 öömaja-varjupaigateenuse operaatorit – Tallinna linna allasutus Tallinna Sotsiaaltöö Keskus (TSK) ja MTÜ Tallinna Hoolekande Keskus (THK) http://www.tallinn.ee/est/g2988s23411

Lisaks öömaja-varjupaigateenusele pakuvad antud operaatorid ka ühiselamutüüpi majutust.

Tallinna Sotsiaaltöö Keskus – sotsiaalmajutusüksustes aadressidel Akadeemia tee 34 ja Tuulemaa 6.

Tallinna Hoolekande Keskus – rehabilitatsiooniga seotud majutusüksuses aadressil

Suur-Sõjamäe 6a

http://www.tallinn.ee/est/g2992/

Suurem osa Tallinna sotsiaalhoolekande teenustest on kättesaadavad ainult Tallinna elanikeregistrisse kantud isikutele.

Elamispinna taotlemisel on eelisjärjekorras sundüürnikud, lastega pered ja erivajadusega inimesed. Eluasemeprobleemiga isikute arv ületab hetkel pakutavate teenuste võimalused.
Raskusi  on  ka linnakodanike vastuseisu tõttu, kuna nad  ei soovi riskigruppidele teenuseid osutavate asutuste rajamist oma elurajoonidesse.

Seisuga 26.01.07 on SMÜ-s koha saamiseks järjekorras 271 taotluse teinud isikut.

Sotsiaalmajutusüksustes (SMÜ) on tagasilangusega  ja seega uuesti öömaja-varjupaigateenusele suunduvate klientide arv märkimisväärselt suur.
Kui lisada siia Tallinna linna vabanevad elukohata isikud (aluseks 2007.a. jõustunud Vangistusseaduse muudatus ennetähtaegse kinnipidamiskohast vabanemise osas), siis tekkinud olukord vajab ka Tallinna sotsiaalhoolekandesüsteemilt kiiremate lahenduste otsimist.

Võimalusena on kaalutud vanglast vabanenutele korterite üürimist vabaturult. Majutus sellistes korterites oleks seotud tugiisikuteenusega.

Tallinna sotsiaalhoolekande teenused vanglast vabanenutele ei ole jäigalt reglementeeritud. Olenevalt isiku vanusest või staatusest (eakas, erivajadusega inimene, töötu, kodutu) on tal õigus erinevatele, antud sihtgrupile mõeldud teenustele.

Problemaatilised kliendid:

• isikud, kes elukohajärgses KOV ei ole viibinud palju aastaid ja neil puudub antud KOV-iga seos. Samas puudub neil elukoht ja  igasugune seadusjärgne seos Tallinna linnaga;
• kuna  kinnipidamisasutuse vabanemistõendile kirjutatakse aadress kuhu isik vabanemisjärgselt suundub isiku enda ütluse alusel, siis paljud kinnipeetavad eelistavad jääda Tallinnasse. Antud olukorras ringleb Tallinna sotsiaalhoolekande piirkonnas hulk inimesi, kes ei oma õigust Tallinna linna sotsiaalhoolekande teenustele, kuid ei lahku Tallinnast;
• hooldekoduteenust vajavad üldhooldekodust probleemide tõttu välja saadetud või öömaja-varjupaigateenust kasutavad alkoholi-ja psüühikaprobleemidega kliendid;
• kodutud inimesed, kes tugeva alkoprobleemi tõttu ei pääse kodutute öömaja teenust kasutama;
• isikud  kes kasutavad aastaid kodutute öömaja teenust, kuid ei ole ei motiveeritud ega suutelised kasutama rangemate sisekorra eeskirjadega ja omafinantseeringuga kõrgemakvaliteedilisi majutusteenuseid;
• meditsiinilise järelvalvega kainestusmaja vajavad alkoholijoobes isikud.

Lisaks:

• alustatakse Loopealse elurajooni ehitusega, mis suurendab Tallinna sotsiaal-ja munitsipaalelamispindade fondi;
• avati, kuid hetkel veel ei tööta, SAUN vähekindlustatud elanikele Põhja-Tallinnas aadressil Tuulemaa 6. Saunapileti hinnaks 25 EEK, avatud 4 päeval nädalas.

Saunateenusesse on planeeritud tasuta saunapäev kodututele inimestele1 kord kuus.

4. ETTEKANNE – Tallinna Kiirabi. http://www.tems.ee/

Katrin Koort, Tallinna Kiirabi, ravijuht

Kiirabi on ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse.

(Tervishoiuteenuste korraldamise seadus)

Kiirabi ei kirjuta välja retsepte, ega vormista haiguslehti. Kiirabikutsed jagunevad reageerimisvajaduse järgi neljaks (A,B-tavalise kiirusega, ooteaeg max kuni paar tundi; C,D-kiirkutsed).

Tallinna Kiirabil on 14 brigaadi, neist 4 arstibrigaadi ja 10 õebrigaadi.

Tallinna Kiirabi väljakutsete statistika aastate lõikes:

• 2006 – 62 221
• 2005 – 63 018
• 2004 – 57 503

Väljakutsete keskmine arv 15-20 kutset ööpäevas, millest ca 80% pole õigustatud.

Problemaatiline klientuur kiirabi töös:

1. (Sotsiaal) abi vajavad kliendid – suur grupp kliente, invaliidsusega inimesed (mitte kodutud).

Ei vaja kiirabi ega haiglaravi. Haigusest tingitud abivajadus igapäevaelu toimingutes.

Probleemid: raha ravimite ostmiseks, ravimite võtmise skeemi unustamine, ravimite ja toidu koju toomine, kütmine jms.

Kiirabi või haiglaravi vajavad need kliendid siis, kui on ägenenud haiguse sümptomid.

Sümptomid ägenevad tavaliselt kas pikast puuduolekust – ravimid, toit, soojus või

pingutusjärgselt, kui klient on ise püüdnud oma olukorda lahendada (n.hingeldushoog seoses

poes-apteegis käimisega, puude tassimisega jne.).

Perearst peaks sellistele patsientidele andma täpsemalt nõu kuidas sellise ägenenud/halvenenud

seisundiga iseseisvalt toime tulla või võimalusel kirjutama patsiendile selliseks puhuks

lisaravimeid.

1. Psühho-somaatiliste sümptomitega kliendid nn.kuldkaardikliendid. Korduvad väljakutsed,

ettekujutatud haiguste sümtomid. (nt.Tartus üks klient 700 väljakutsega aastas).

1. Alkohoolikud - väljakutsed seoses alkoholismist tingitud haigustega (närvisüst.haigused,

südamekloppimine või valud), võõrutusseisundiga (deliirium).

1. Narkomaanid (opiaat) – väljakutsed seoses võõrutusseisundiga, narkomaaniast tingitud haigustega (kaasnevad haigused B-hepatiit, HIV/AIDS), üledoosiga.

Üledoosi sümptomid – tsüanoos, väga aeglane hingamine

Tallinna Kiirabi väljakutsed seoses narkomaaniaga statistika alusel aastate lõikes:

1. • 2002 – 971
   • 2003 – 382
   • 2004 – 1217
   • 2005 – 854
   • 2006 – 1208

Keskmiselt 50% väljakutsetest on olnud üledoosi seisundiga narkomaanidele.

1. Õpitud abitusega kliendid.
2. Ärakasutajad – kliendid, kes kasutavad kiirabi nt.tasuta transpordina (kodutud, joobes isikud, eakad kottide poest koju transpordiks jne.)
3. „Maksumaksjad“
4. Üksikud – inimesed, kes soovivad lihtsalt kellegagi vestelda
5. Vaesed – inimesed, kellel pole raha ravimite ostmiseks
6. Kodutud („BOMŽid) – raske klientuur. Kiirabi vajavate seisundite põhjused on enamasti:

Eluviisidest tingitud haigused ja traumad – külm, alkohol, suitsetamine, ebapiisav/ebaregulaarne toitumus, immuunsüsteemi üldine nõrgenemine, infektsioonid/parasiidid

Haiguste käestlase – arstiabi pole alati kättesaadav, raha ravimite jaoks ja ravi järjepidevus puudub, ravi ja eluviiside kokkusobimatus.

Tallinna Kiirabi väljakutsete statistika alusel (kliendi ütluse järgi) puudus elukoht aastate lõikes:

• 2006 – 1455  isikul
• 2005 – 1499
• 2004 – 1278
• 2003 – 1014

Keskmiselt 1/3 väljakutsete puhul oli vajalik kodutu inimese hospidaliseerimine, tihtipeale sotsiaalsetel näidustustel.

Alajahtumine e. hüpotermia on tõsine seisund ja kuulub samasse raskusastmesse nt.šoki ja sepsisega.

Alkoholijoobes kiirabi mitte vajava kliendi peaks üle võtma politsei ja toimetama ta kainenema.

Tallinnas on selleks arestimajad, puudub meditsiinilise järelvalvega kainestusmaja.

Kiirabi viib kodutu isiku vajadusel EMO-sse. Kui seisund on stabiilne või paranenud, vajab isik öömaja või varjupaigateenust, olenevalt tema tervislikust seisundist. Isikule koha leidmine probleemne.

Haiglate erakorralise meditsiini osakonnad (EMO) asuvad Mustamäe ja Meremeeste haiglas ning Keskhaiglas.

1. EMO on erakorralistele haigetele
2. kohest mesitsiinilist sekkumist mittevajav patsient jääb paariks tunniks järelevalve alla. Kui patsiendi seisund paraneb, saabetakse ta koju. Kui ei parane, siis haiglaravile.
3. EMO ei ole ette nähtud põhjalike meditsiiniliste uuringute tegemiseks ega ka patsientide ravimiseks.

Millist abi kiirabilt tahavad ja millist abi kiirabi saab anda.

Tahetakse: sooja, süüa, ravimeid/raviprotseduure

Kiirabi saab: hospidaliseerida, politseile üle anda (kui klient on joobes), öömajja/varjupaika viia

Tihtipeale pöördutakse kiirabi poole kuna:

• ei saada abi kelleltki teiselt
• vähese informeerituse tõttu ei omata kiirabile alternatiivse abi kohta teavet

(nt.SHO teenuste kohta)

• puuduliku organisatsiooni tõttu – pole kainestusmaja, vähe öömaja ja varjupaiga kohti

Kiirabi, sotsiaalhoolekande ja politsei vahel ringlevad nn.„kaelast ära“ kliendid.

5. KOKKUVÕTTEKS

1. Suurenenud on vajadus öömaja ja varjupaigakohtade järele.

1. Suurenenud on vajadus rehabilitatsiooniga ja tugiteenustega (sotsiaal-ja psühholoogiline nõustamine, tugiisikuteenus, riide-ja toiduabi ) seotud majutuskohtade järele.

1. Tallinna Kiirabi on nõus läbi viima spetsiaalselt sotsiaalhoolekande valdkonnas töötavatele spetsialistidele mõeldud esmaabikoolituse, mille sisukava saab koostatud lähtudes konkreetse valdkonna spetsiifikast.

Ühe koolitatavate grupi suuruseks peaks olema 8 – 16 inimest.Koolituskava peaks valmima Tallinna LOV SHO, Tallinna Sotsiaal-ja Trevishoiuameti ning erinevate sotsiaalhoolekande valdkonnaga tegelevate organisatsioonide koostööna.

4.   Tallinna Kiirabi töö hõlbustamiseks sotsiaalabi vajavad klientidega (mitte kodutud) on THK poolt Tallinnna Kiirabile edastatud kokkuvõtlik info Tallinna LOV sotsiaalhoolekande osakondades  eakatele ja erivajadustega isikutele suunatud teenuste osutamisega tegelevate spetsialistide kontaktandmed. Edastatud andmete aluseks oli Tallinna linna ametlik koduleht www.tallinn.ee/