Infopäev 29.09.2006

Ohvriabi teenused ja sotsiaalmajutusüksused Tallinnas

Tallinn  29.09.2006

Algus kell 10.00, lõpp kell 13.00

Infopäeva juhatas: Imbi Eesmets, Tallinna Hoolekande Keskuse tegevjuht

Protokollis: Kaspar Sild, Tallinna Hoolekande Keskus

Võtsid osa:

Aleksandridis, Dionysios Alexios	Tallinna Hoolekande Keskus
Aro, Tatjana	Tallinna vangla
Assuküll, Elviina	Harju Maakohtu KrHO
Fjodorova, Ljudmilla	Harju Maakohtu KrHO
Garbus, Konstantin	Tallinna vangla
Kalvik, Ülle	MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu
Kameneva, Maaris	Pirita LOV SHO
Kolobova, Tatjana	Lasnamäe LOV SHO
Lall, Eve	Tallinna vangla
Lilienberg, Inga	Ämari vangla
Limberg, Meelika	Tallinna Sotsiaaltöö Keskus
Nõlv, Üllar	Tallinna ohvriabi
Paškovskaja, Tatjana	Tallinna Sotsiaaltöö Keskus
Punder, Silvi	Kristiine LOV SHO
Raid, Tiiu	Haabersti LOV SHO
Raudsep, Ilona	Pirita LOV SHO
Ronk, Irina	Murru vangla
Saarepera, Riina	Tallinna vangla
Schmidt, Ülle	Tallinna Hoolekande Keskus
Simmul, Ellen	Harku vangla
Tarendi, Triin	Tallinna vangla
Toompuu, Andrus	Tallinna Sotsiaal-ja Tervishoiuamet
Vallsalu, Kristel	Harju Maakohtu KrHO
Vesik, Eda	Tallinna Sotsiaaltöö Keskus

1. SISSEJUHATUS – Imbi Eesmets, Tallinna Hoolekande Keskus, tegevjuht

OSALEJATE TUTVUSTAMINE

2. ETTEKANNE –  Kes on ohver? Milline on abi?

Üllar Nõlv, Tallinna ohvriabi, juhtivspetsialist

Aastatel 1994-2004 pakkus ohvriabi teenust MTÜ Kuriteoohvrite Toetamise Ühing Ohvriabi.

Tegevus ja rahastus olid projekti-või Riigihankepõhised.

01.01.2005 loodi OHVRIABI (edaspidi OA), kui riiklik asutus. OA kuulub Sotsiaalkindlustusameti alluvusse ja on tasuta avalik sotsiaalteenus.

Riiklikku OA teenust reguleerib Ohvriabi seadus http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=692054

Riiklik OA teenus on suhteliselt uus teenus, seetõttu on OA töötajate kliendikoormus veel väike. Väljatöötamisel on organisatsiooni eesmärgid ja teenused. Samuti on olulisel kohal teenuse laiem tutvustamine ning koostöö arendamine ohvrile edasist abi osutavte erinevate institutsioonidega ja organisatsioonidega.

Kliendistatistika kohaselt pöördus (sh.telefonipöördumised) 2005 aastal OA töötajate poole üle Eesti 3000 inimest sh.Tallinnas 700 inimest.

OA töötajaid on üle Eesti kokku 35 ja teenust osutatakse  4 piirkonnas http://www.ensib.ee/frame_ohvriabi.html

OA töötajad on läbinud 240 t. baaskoolituse. OA töötaja saab pakkuda ohvrile kindlustuse ja hüvitisnõuetega seotud abi, nõuandeid isiklikuks turvalisuse suurendamiseks ja kuriteo ohvriks langemise vältimiseks,vajadusel ja võimalusel psühholoogilist abi kohtus,teavet teiste asutuste kohta. Ohvriabist abi saamiseks ei pea pöörduja olema kuriteost teatanud.

Ohvriabi-teemalised infovoldikud:  eestikeelne infovoldik – venekeelne infovoldik

Üle Eesti on OA töötajate vastuvõtuaeg E, K, R kella 8.00 – 17.00. Ei ole valvetelefoni, mis toimiks 24 h. Samuti on katmata nädalavahetused ja riigipühad.

See on probleemkoht, kuna suur osa kuritegusid (ka koduvägivallaga seotud juhtumid) leiavad aset just öisel ajal, nädalavahetustel või pühade ajal.
Tallinna OA töötajad asuvad Politseiosakondade juures. Politsei poolt suunatud ohvritele

osutatakse psühholoogilist abi šokist ülesaamiseks, et ohver oleks võimeline politseile ütlusi andma ja kirjutama avaldust.

Politseile esitatud avaldust ei saa ohver hiljem enam tagasi võtta, registreeritakse kriminaalasi ja alustatakse menetlust. Varem oli avalduse tagasivõtmine võimalik ja eriti levinud koduvägivallaga seotud juhtumite puhul Lõuna Politseiosakonna (Rahumäe tee 6) juures tegutseb alaealiste väärkohtlemise grupp.

Alaealise ülekuulamise juures peaksid viibima lisaks OA töötajale ka Lastekaitsespetsialist ja alaealise lähedased.

• Tihti saab kuriteoohver mitmekordsed kannatused. Lisaks kuriteole ka veel meditsiiniekspertiis, meedia, Politsei ülekuulamine.

Politsei käsitleb ohvrit kui potentsiaalset kahtlusalust. OA töötaja ülesandeks on rahustamise ja nõustamise abil valmistada ohver ette Politseiga suhtlemiseks

• OA vaimse vägivalla puhul.

Ohvriabiseadus käsitleb vägivallana ka vaimset vägivalda. Keerulised juhtumid (nt.vaimne kodune vägivald, telefoni-ja meiliterror) kuna politsei vajab tunnistajaid ja tõendusmaterjale. Karistused suhteliselt leebed.

Euroopa Liidus on kuriteo ohvritele ette nähtud hüvitise maksmine. Riigieelarves selleks raha olemas. Hüvitiste väljamaksmisega tegeleb Pensioniamet.

Kuriteohüvitist taotles üle Eesti 2005 a. 252 isikut ja hüvitisteks maksti 1 027 200 EEK.

Seaduse järgi on võimalik taotleda ühekordset hüvitist ohvri ja tema ülalpeetavate kohta kokku kuni 50000 EEK.

Ohvri surma korral ei saa abikaasa taotleda korraga 2 toetust, seepärast väga väikeste laste korral loobutakse kuriteohüvitisest ja valitakse toitjakaotuspension.

Hüvitise taotlemisel suhteliselt jäigad kriteeriumid: ajutine-või püsiv töövõimetus, surm.

Ajutine töövõimetus seaduse järgi peaks kestma minimaalselt 6 kuud s.t. selle aja sisse ei mahu kergemad traumad ega ka luumurrud.

EV Valitsus kiitis heaks Ohvriabi seaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt peaks suurenema makstavate hüvitiste % ja oleks ette nähtud tasulise psühholoogilise abi kompensatsioon nii ohvrile kui lähedasele 2000 EEK ulatuses.

Aastast 2007 peaks igas piirkonnas tegutsema 1 lepitaja, kuritegude puhul millega ei kaasne reaalne vanglakaristus. Lepitajad läbivad spetsiaalse koolituse koos praktikaga.

• Kas OA poolne psühholoogiline toetus on ühekordne?Kas on pikaajalisi abivajajaid?

OA töötaja annab ohvrile info psühholoogide kohta, kes osutavad teenust. Praegu ei ole OA määratletud mitu korda või kui pika aja jooksul võib OA töötajat külastada. Hetkel on see määratletud ohvri vajadusega. Pöörduvad ka inimesed, kellel on sotsiaalprobleemid – tööga, korteriga.

Pikemaajalist psühholoogilist abi vajavaid kliente on ca 1/3 pöördujatest.

OA töötajad on neid suunanud Kriisiabisse, kus võtavad vastu nii psühholoog kui ka pereterapeut.

2005a. statistika järgi üle Eesti oli 3000 pöördumisest Ohvriabisse põhjuseks:

perevägivald – 850 juhul;

laste vastane vägivald – 300 juhul;

muu – 1500 juhul;

eakate vastane vägivald

Riiklikul tasandil nõutakse klientide registreerimist täisandmetega (saab reg. anonüümselt).

• Kas OA nõustab ka Politseid ohvritega käitumise osas?

OA on plaanis korraldada selleteemaline koolitus. Politsei jaoks on nii ohver, kui kaaskannataja potentsiaalsed uurimis-ja kahtlusalused.

3. ETTEKANNE –  MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu teenused.

Ülle Kalvik, MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu, psühholoog 

Euroopas on Kriisikodud e. kodud kriisi ajaks eksisteerinud juba rohkem kui 30 aastat.

Tallinnas ei ole veel riiklikku Kriisikodu

MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu (endise nimega MTÜ Tallinna Naiste Varjupaik) pakub perevägivalla ohvritele professionaalset juriidilist ja psühholoogilist nõustamist. Nõustamist saavad ka naised, kes ei vaja ööbimisvõimalusi http://www.naisteabi.ee/

Lähipäevil peaks koduleht kättesaadav olema ka vene ja inglise keeles, saab osaleda foorumis.

Naiste varjupaik Tallinnas avati 03.08.2005 aastal. Siis pakuti ööbimisvõimalust 8 naisele.

04.09.06.a. avas MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu uued ruumid. Uute ruumidega saadi täiendavalt juurde 12 voodikohta ( 4 tuba) ja avanes võimalus eraldada üks tuba eakatele, samuti üks tuba emadele koos lastega.

Klient  saab ööbimiskohta kasutada 1-3 kuud (või kuni kohtuni). Teenuse kasutajad peavad omama sissetulekut, kuna Kriisikodu ei toitlusta. Kriisikodusse võib klient pöörduda ka vägivalla ohu korral.

Kriisikodu poole pöördunud naisi nõustavad sotsiaaltöötaja, psühholoog, sotsiaalpedagoog, 2 juristi.

Mobiiltelefonile on võimalik helistada 7 päeval nädalas, 24 h ööpäevas. Tihe on koostöö politseiga.

Lähiaja plaanid:

• 24 h telefonivalves hakkavad osalema MTÜ Ohvriabi tugiisikud;
• tegelemine vägivaldsete perede lastega. Lastel, eriti poistel, peab tekkima teadmine, et probleemid on lahendatavad vägivallata (sotsiaalpedagoog).
• perevägivalla all kannatavad vanurid (planeeritud majutuseks 1 tuba);
• perevägivalla all kannatavad mehed.

Perevägivalla all kannatava isiku peamiseks reaktsiooniks on hirm. Klient peab rahunema. Hirmunud inimene ei ole võimeline adekvaatselt mõtlema, ega olukorda hindama. Kriisikodu eesmärk on turvalises keskkonnas neutraliseerida hirmutunne, et planeerida koos kliendiga võimalik edaspidine tegevus.

Kriisikodu asub sisehoovis. Öisel ajal on väravad lukustatud ning hoovis turvakaameravalve.

Osa kliente leiab olukorrale lahenduse 3-4 päeva jooksul (üürikorter, sõbrad jne), osa pöörduvad koju tagasi ja pöörduvad mingi aja möödudes uuest Kriisikodusse.

MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu pakub kliendile tasuta teenustena

• ööbimist

• psühholoogilist nõustamist ja kriisinõustamist kuni 6 kuud (praktiliselt kestab 1 aasta, mõned kliendid hoiavad kontakti aastaid). Telefoninõustamist.
• abi ametiasutustega suhtlemisel- sotsiaaltöötaja, psühholoog, jurist.

Kriisikodu saab kliente nõustada ja vastu võtta usalduse alusel. Paljudele klientidele on vajalik sügav anonüümsus. Klient ei pea olema Tallinnast, teenindatakse kogu Põhja regiooni. Ei küsita dokumente ega ametit. Võimalusel on Kriisikodul kliendi kontakttelefon.

Probleemseteks juhtumiteks on:

• kliendid, kes on langenud vägivalla ohvriks (eriti öisel ajal) ja on šokis, kuid on ebakaines seisundis;
• vägivaldsete perede lapsed, keda abikaasa kasutab Kriisikodus viibiva naise ahistamiseks.

Vaimne vägivald laste vastu, manipuleerimine, laste vargus jne.

• lahutatud abikaasad, kes elavad endiselt koos ja kus üks osapooltest ei ole majanduslikult sõltumatu ning kannatab vägivalla all ka peale lahutust;
• vägivallaprobleemidega perekonnad läbi põlvkondade;
• psüühilise erivajadusega kliendid;
• väikeste lastega emad (saavad majutust Nõmme-Kase 12 asuvas varjupaigas kuni 1aasta).

Kriisikodu pakub hetkel abi vägivalla all kannatanud naistele, kuid tegelema peaks ka  nende vägivaldsete abikaasadega.

2005.a. 10 kuu statistika järgi kasutati Kriisikodu teenust 91 ööbimiseks ja 438 telefonikontaktiks.
Vägivalla all kannatavatele naistele on varjupaik Ida-Virumaal, Pärnus, Saaremaal, Tartus.

Tartu Naiste Varjupaik avati 2002.a. http://www.naistetugi.ee/

Natuke teemaga seonduvat lisalugemist koos statistikaga: http://www.epl.ee/artikkel/280989

4. ETTEKANNE – Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse tutvustamine. Sotsiaalmajutusüksused.

Meelika Limberg, Tallinna Sotsiaaltöö Keskus, Resotsialiseerimisteenistuse juhataja

Tallinna Sotsiaaltöö Keskus e.TSK (end.Avahoolduse Arenduskeskus) http://www.swcenter.ee/

Tallinna Sotsiaaltöö Keskus osutab teenust 2 sotsiaalmajutusüksuses ja 1 tasulises varjupaigas

http://www.swcenter.ee/aak_page_0701.php

SOTSIAALMAJUTUSÜKSUSED (SMÜ-d):

• Akadeemia tee 34 (avati sept.2005.a.) – 41 kohaline (sh. naiste kohti 12-15) majutusüksus

üksikutele täisealistele  Tallinna elanikele. Toas on 2-3 elanikku, mitme toa peale on ühiskasutatavad

dušširuum  ja tualett. Ühisköök.

• Tuulemaa 6 (avati märts 2006) – 200 kohaline majutusüksus. Maja on 4 korruseline.

I-II korrus on üksikutele täisealistele  Tallinna elanikele (toas 2-3 elanikku), III- IV korrus on peredele. Mitme toa peale on ühiskasutatavad dušširuum  ja tualett. Ühisköök (mõnes toas on miniköök).

Sotsiaalmajutusüksusesse saavad kohta taotleda ainult Tallinna elanikud. Taotluse vormistamine toimub läbi elukohajärgse SHO. Majutuskoha saamise otsustab 1x kuus toimuv majutuskomisjon, kuhu kuuluvad esindajad kõigist Tallinna SHO-st, Tallinna Sotsiaal-ja Tervishoiuametist, Elamumajandusametist ja Tallinna Sotsiaaltöö Keskusest. Majutuskliendiga sõlmitakse leping 6 kuuks.

Majutus on kliendile tasuline – 300 EEK/kuus täisealisele, 60 EEK/kuus lapsele.

• TASULINE VARJUPAIK: Akadeemia tee 34 keldrikorrusel (avati aug.2006) – 40 kohaline varjupaik (sh.11 naiste kohta) täisealistele Tallinna elanikele.

Varjupaiga kliendiga sõlmitakse leping. Majutustasu 150 EEK/kuus maksab klient teenuse kasutamise eest ette (pangaülekandega). Kliendi tasulisse varjupaika suunab TSK sotsiaaltöötaja.

Sotsiaalmajutusüksuste ja tasulise varjupaiga kliendid pevad omama tõendit TBC puudumise kohta.

Ametliku sissetuleku tõendit STK kliendilt ei nõua. SHO nõuab sissetulekuta kliendilt arvelevõtmist TTA (muidu puudub alus toetuste vormistamiseks) ja kannab majutusteenuse kasutajale vormistatud  toetuse otse majutusteenuse haldaja pangaarvele.

Kliendid allkirjastavad lepingu sõlmimisel ka Majutuse sisekorraeeskirjad. Sisekorraeeskirjade rikkumise korral leping lõpetatakse, makstud majutustasu tagasi ei anta.

Mõned lõpetatud lepinguga majutuskliendid on saanud teistkordse lepingu sõlmimise võimaluse.

Tasulises varjupaigas ei ole alkoholikeeld nii range, kui SMÜ-s.

SMÜ probleempunktid:

• psüühilise erivajadusega kliendid, personalil puudub sellekohane erikoolitus;
• probleemaatiline lepingute lõpetamine lastega peredega. TSK-l puudub laste sotsiaaltöötaja, üritatakse resotsialiseerida vanemaid. Toimib koostöö LOV Lastekaitse spetsialistidega;
• SMÜ leping kliendiga 6 kuuks, siis peaks toimuma  liikuminel sotsiaal-munitsipaalelamispinnale. SMÜ ei saa olla lõppeluase, inimene peab saama elada üheinimese toas.

Aadressil Tuulemaa 6 osutab Tallinna Sotsiaaltöö Keskus ka  võlanõustamise teenust

http://www.swcenter.ee/aak_page_0202.php?id=149

5. KÜSIMUSED JA  VASTUSED:

Inimese sotsiaalprobleemide lahendamise baasaluseks on ööbimis/elamiskoha olemasolu.

Milline on lähiaja perspektiiv?

Aastaks 2008 peaks Tallinna linnas saama lahenduse sundüürnike probleem ca 2000 inimest.

Planeeritud sundüürnike kolimistoetuse suurendamine praeguselt 30000 EEK-lt 100000 EEK-ni;

2007 aastal plaanis aadressil Kauge 4 asuva öömaja/varjupaiga asemele multifunktsionaalse maja ehitamine, kus oleksid ühe katuse all öömaja, varjupaik ja majutusüksus koos meditsiiniabiga.

Jätkub sotsiaal-ja munitsipaalelamispindade juurde loomine (hetkel Tallinna linna elamufondist nende osakaal ca 5%).

Okt.2006 peaks EV valitsusse jõudma Eesti elamumajanduse arengukava aastateks 2007 – 2013 (A.Toompuu)

Lapsed satuvad alaealiste komisjoni (koolivägivald, lagunenud pered). Ühekordne nõustamine ei toimi. Lapse ja vanema nõustamisseansse peaks olema vähemalt 3-5. Lapsele tuleks koostada arengukava (KrHO)

Probleemi lahendamiseks ja võimaliku koostööprojekti käivitamiseks peaks kontakti võtma Haridusametiga ning Tallinna Sotsiaal-jaTervishoiuameti LK spetsialistidega (A.Toompuu).
6. KOKKUVÕTTEKS

• multiprobleemsete klientide puhul on oluline võrgustikutöö. Ühe ja sama kliendiga tegelevate erinavate asutuste koostöö peaks olema võimalikult laiapõhjaline. Kliendi rehabilitatsioonimeeskonda peaksid kuuluma SHO, meditsiini, vangla, KrHO ja kliendile vajalikke  teenuseid pakkuvate organisatsioonide esindajad ning kliendi tugiisik;
• sotsiaalpinnal elavad inimesed (eriti lastekodulapsed) vajavad sotsiaaltöötajat. Kogu riskigruppide eluasemeteenus peaks sisaldama tugiteenuseid ja sotsiaaljärelvalvet;

·         juurde oleks vaja spetsiaalse erikoolituse läbinud personaliga majutuskohti psüühilise erivajadusega isikutele (Pelguranna Tugikodus kohti 20).